Meeletu armumine põhjustab psühholoogide sõnul "mõtlemishälbe" - olukorra, kus ei suuda keskenduda millelegi muule peale oma armsama. Kinnisidee võimusesse sattunu jätab hooletusse kõik muu - oma töö, inimsuhted, kohustused, söömise, magamise, tööl käimise - ja pühendub armuunelmatele, mis muutuvad peagi korduvaks, normaalset elurütmi segavaks, kõike muud kõrvale tõrjuvaks. Meeletu armumine muudab keemilisi reaktsioone su ajus samamoodi nagu rahustite ja ergutite kuritarvitamine. Teadlased avastasid hiljuti, et meeletult armunu ajus toimuvad protsessid ja meeleolu kõikumine sarnanevad kangesti kokaiinisõltlase ajutegevusega ja kapriisidega - tuleb välja, et pole midagi imestada, sest meeletu armumine ongi sõltuvuse vorm koos mõõdetavate keemiliste muudatustega ajus.
Meeletu armumise asjatundja, antropoloog doktor Helen Fisheri sõnul on meeletult armunu nagu narkomaan "valmis ennast alandama ning riskima elu ja tergisega, et ainult ihaldatu kätte saada." Fisher juhib tähelepanu sellele, et paljud lapsed eostatakse just armusuhte esimese kuue kuu jooksul. Hüpnootiline hingeseisund võib kergesti viia eufoorilisele andumisele ja õnneuimas naisel on suurem oht kogemata rasestuda. Fisher on välja uurinud, et inimesed on eriti altid meeletult armuma eluperioodil, kes nende hingeline seisund on tasakaalust väljas ja nad on kergesti haavatavad.
Haige hing ja madal enesehinnang tegid minust lihtsa märklaua Amori nooltele ja te ei kujuta ette, kui rängalt ma pihta sain. Tookord oleks mu uus silmarõõm võinud vabalt kanda kaelas suurt silti kirjaga VÄLJAPÄÄS - ja mina sööstsin kõhklematult selle poole, kasutades uut armastust ettekäändena vanast suhtest pääsemiseks, et kohe hüsteerilise veendumusega endale kinnitada: just see inimene on kõik, mida ma elult vajan.
Meeletu armumine on hoopis midagi muud kui armastus, rohkem nagu armastuse kahtlase kuulsusega nõbu, kes alati kõigilt raha laenab ega suuda ühelgi töökohal püsida. Kui sa kellegisse meeletult armud, ei vaata sa tegelikult seda inimest: sa satud pigem oma kujutluste lummusesse, joobud sellest täisulikust unelmast, mille sa oled projitseerinud võhivõõra inimese kujutisele. Sellises hingelises seisundis on meil kalduvus omistada kallimale ükskõik milliseid tegelikke või väljamõeldud suurepäraseid omadusi. Me näeme temas lausa jumalikke jooni, olgu pealegi, et perekond ja sõbrad oma mõistmatuses meie seisukohti ei jaga. Lõppude lõpuks võib ühe mehe Venus olla kergesti teise mehe silmis rumal hani ja sinu isiklikku Adonist võib keegi teine pidada tüütuks luuseriks.
Muidugi näevad kõik armastajad - ja peavadki nägema - oma armastatut läbi roosade prillide. On täiesti loomulik, isegi sünnis, et me kallima headele omadustele mõttes veidi juurde paneme. Carl Jungi arvates kujutavad iga armuloo esimesed kuus kuud endast perioodi, mil armunu näeb seda, mida ta näha tahab. Freud nimetab meeletult armumist napisõnaliselt "objekti ülehindamiseks", kuid Goethe ütleb veel paremini: "Kui kahte inimest õnnestab üksnes teineteise olemasolul, on alust arvata, et nad on eksiteel."
Ei saaks öelda, et ei ole armumisi ette tulnud, aga kas need on olnud meeletud? Või siiski, elu- ja töökohta vahetasin, sõprade seltskond muutus, tüli emaga, kes arvas, et valik ei ole õige jne. Kas nende juhtumite põhjuseks oli just armumine, aga sel armuperioodil need kõik toimusid. Olgu öeldud, et olin sel perioodil hõivatud - teiselt poolt tulid palunandekslilled ja palunandekskingitused ... ma ei hoolinud neist, ma ei suvatsenud kuulatagi, et proovime veel. Armumine hakkas taanduma ja iga päeva rutiin koos endisega tuli tagasi, nii see 4 kuud läbi sai. Miks sellised ülepeakaela armumised juhtuvad? Minu peamiseks põhjuseks oli tähelepanu puudus kodus sh armastuse tundmist, hoolivuse näitamist ... kõik vajalik selleks, et suhe toimiks. Jumala eest ma ei vaja üledoosi, üldiselt piisab pilgust, muigest või naeratusest, mida vähem seda loomulikum. Et seda olemasolevas suhtes ellu äratada, kas selleks oli vaja minna küla peale armuma ... jah oli! Kas see armumine jättis mingi jälje ülessoojendatud suppi / koosellu ... jah jättis, aga ilma selleta poleks ka nii tugevat suhet tekkinud! Ei hakka kiitlema, et see suhe peaksi nüüd olema eluaegne, aga hetke olukorras on see toimib. Nüüd ikkagi on dilemma, kas see oli lihtsalt armumine või ikkagi meeletu?
ReplyDelete