Teine trikk lugemise juures on see, et murran enda jaoks tähtsad lehenurgad. Seekord oli neid kuidagi hästi palju. Väga tahan neid tsitaate jagada oma tüdrukutega, sest mulle tundub, et sipleme selles samas tunnetest pakatavas veekogus. Kus vahel küsimused jäävadki küsimusteks?
Ma ei julge hästi tunnistada, aga ... Omamoodi tundub see loomulik, et ta ei tule kaasa ja ma lähen üksi - mis tahes põhjendusi ta võiks tuua, peamine on see, et tegelikult tundub see loomulik. Minu ja tema elu vahel on olnud vist algusest peale juuspeen pragu, kuigi me elame ühe katuse all nagu mees ja naine ning loodame saada lapsi. See pragu on olemas, aga see ei häiri mind, ilmselt ka teda mitte, me tundume sõbraliku paralleelsusega koos eksisteerivat.
Hommikutervituse pilke võib olla erinevaid. Just selline on minu lemmik. Naeratus vaid korraks, silmanurgast. Tere, kas said öösel pärast und? Kas sa mäletad? Kas sul on kõik hästi? Kas pole lahe koos seda ühist saladust kanda? Siis riivab ta näpuga nina, korraks. Eileöine kokkulepe on jõus. "Teeme nii, et kui ma panen seltskonnas korra omale näpu nina peale, siis see tähendab: ma igatsen sind." "Aga mina? Kas ma panen siis ka oma näpu nina peale?" "Sa pane oma näpp ... hahaa , silma?" "Ma peaksin siis vist kogu aeg, näpp silmas ringi kõndima ..." Hõõrun nüüd korra silma ja lähen edasi.
... Kord pillutas meid kokku uue ajastu ookean. Möödas oli palju aastaid, kui ma põrkusin Temaga kokku internetis. Jah, kord. Keegi võrdles mäletamist lutsukivi viskamisega. Läheb aastaid, kui kivi on õhus, ja me peaaegu unustame, aga siis tuleb ta jälle me ellu, riivab korraks, lööb veed virvendama, ja kaob ... et jälle kunagi tagasi tulla.
Sõnad paiskuvad minust välja ja mul on kahju, et nad kõik kohe lõhki lähevad ja mul pastakat pole.
... jne, nüüd kohe lugema ja leidke endale need õiged lehed, mida murda ;)
